Kui pühapäeval kirjutas Triin, et ehk saame esmaspäeval Aucklandist minema põrutada, siis päris nii hästi ikka ei läinud.
Esmaspäeval näitasin autot kliima-kuttidele, kes teatasid, et olukord on nukker ning auto tuleb kaheks päevaks sisse jätta. Esimene vaba hetk oli neil neljapäeval, mis oleks tähendanud, et päris-päris reisi algus lükkuks laupäevani. Kuidagi sain nendega ikkagi kokkuleppele, et võtavad selle töö järgmine päev muude asjade vahele. Super!
Viisin auto siis siduri-käigukasti probleemile selgust leidma töökotta kust me selle ostsime ja tulin taksoga tagasi koju.
Kui tund aega hiljem koju jõudsin, oli Triin juba RDSilt kuulnud, et neil kulub remondiks paar päeva, ega saa järgmine päev autot meile tagasi anda. Triinil oli selleks hetkeks aga suurlinnas passimisest piisavalt kõrini ning tegi kõik, et AC-töökoja vastutulek raisku ei läheks ja Ron, RDSi omanik, leidis lõpuks võimaluse lükata siduri remont paar päeva hilisemaks. Lisaks lubas ta ise auto AC-töökotta viia ja sealt ära tuua. Meile jäi ainult üle paar päeva Aucklandis surnuks lüüa.
Kolmapäeval sain auto uuesti kätte - kabiin külm, ja käigukast kui või. Ron'i ja Julianiga nentisime vastakuti, et parem oleks, kui mõnda-aega enam ei kohtuks. Pakksime asjad autosse ja järgmine hommik olime valmsi teele asuma.
Meie reis võis alata!