Rauno: Ma tegelikult teadsin, et kiwid (loe: uusmeremaalased) on teistmoodi inimesed, aga olin jõudnud vist vahepeal ära unustada. See tuli tolli jõudes kiirelt meelde, kui sealne töötaja meile esimese asjana palju õnne sünnipäevaks soovis. "Ahjaa... nad on ju täiega toredad siin kõik!". Ei tea, kas asi selles, et nad on siin nii isoleeritud ja suhteliselt väike riik - et kui kellegi üle lased, siis teavad homme sellest kõik inimesed, kellega elu jooksul kokku puutud? Igatahes tõsiasi on see, et inimesed naeratavad sulle tänaval, ütlevad reipalt "tere hommikust" ning eile poes kuulsin, kuidas poemüüja küsis kliendi käest kassas, mis tal veel täna plaanis on. Eestlasele on see a) väga kohatu või b) sõõm värsket õhku. Meile pigem meeldib.
Triin: Heaks näiteks kiwide südamlikkusest on ka meie esimene airbnb host, kes kohale jõudes oli Paulinele beebitoitu varunud ning võrevoodi, mänguasjad, söögitooli ja kõik vajalikud vahendid valmis sättinud. Tegu on ühe noore perega, kus on 2 last (2a tüdruk ja 3a poiss), seega ilmselgelt oli neil hea arusaam, mida üks 10-kuune beebi võiks mugavaks sisseelamiseks vajada. Kuna nad elavad meiega samas majas korrus kõrgemal, siis on plaan mõni õhtu nende juures dringid teha. Eile istusime koos tagahoovis muru peal, kui nende tütar hoolikalt Paulinele (kahjuks veel tooreid) maasikaid püüdis suust sisse toppida. Mõni roosakam läks vist kaubaks ka.
